Võrgustatud õpe

Vastus õpikeskkondade ja võrgustatud õppe kursuse neljandale teemale.

2008. aastal toimus Regina Ülikooli haridusteaduskonnas Kanadas haridustehnoloogia kursus, mis läks haridustehnoloogia ajalukku. Tegemist oli magistrantidele mõeldud täielikult veebipõhise kursusega, mis oli ühtlasi täiesti avalik. Kursuse nime võiks eesti keeled tõlkida kui ‘Haridus, õppekava ja juhendamine 831: avatud, võrgus ja sotsiaalne’ (edaspidi EC&I 831). Kursuse õppejõud oli Alec Couros ja alguses oli kursusele registreeritud 20 õpilast. Ajalukku on see kursus läinud kui esimene MOOC ehk Massive Open Online Course.

Järgnevalt üritan kursuse kokku võtta autori enda kirjelduse alusel ning esimesena tulevad vaatluse alla kursuse EC&I 831 teoreetilised alused. Peamised kolm lähtepunkti on avatud liikumine, kaasaegsed õpiteooriad ja konnektivism.

Avatud liikumine tähendab ülemaailmset nähtust, mille käigus inimesed ja grupid soovisid töötada, teha koostööd ja avaldada oma töid nii, et need on kättesaadavad, jagatavad, läbipaistvad ja neid on võimalik omavahel vastastikuselt ühendada (interoperability). Avatud liikumisele andis tõuke Web 2.0 levik, sest järsku oli võimalik luua blogisid, vikisid, taskuhäälinguid jne ning ka hariduslik sisu jõudis nendesse.

Kaasaegsetest õpiteooriatest toob Couros välja kolm, mis on teda selle kursuse raames kõige rohkem mõjutanud. Esimene nendest on sotsiaal-kognitiivne teooria, mis väidab, et inimese käitumist mõjutab mitmete käitumuslike, kognitiivsete ja keskkonnaga seotud tegurite kombinatsioon. Sotsiaal-kognitiivse teooriaga on seotud ka sotsiaalkonstruktivism, mis väidab, et teadmiste konstrueerimisel mängivad rolli sotsiokultuuriline kontekst ja sotsiaalne suhtlus. Sotsiaalse konstruktivismiga on seotud ka lähima arengu tsoon ehk erinevus selle vahel, mida õppija suudab iseseisvalt ja mida juhendatult. Lisaks on Courost mõjutanud andragoogika ehk täiskasvanud õppija teooria. Siit on peamine mõjutus tulnud Knowlesilt: täiskasvanuid tuleb kaasata juhendamise planeerimissse, õpitegevuste aluseks on kogemus (ka läbikukkumine), täiskasvanuid huvitab ennekõike nende elu või tööga seonduv ning täiskasvanute koolitamine on probleemikeskne. Konnektivismi on keeruline paari lausega kokku võtta, kuid see rõhutab eri seadmete, riistvara, tarkvara ja ühenduste rolli õppimisel.

Sellistele teoreetilistele alustele tuginedes töötas Couros välja avatud õpetamise mõiste. Avatud õpetamise puhul peavad õpikogemused olema avatud, läbipaistvad, koostöised ja sotsiaalsed.

Kursus EC&I 831 ise oli õppekavas juba aastast 2001, kuid selle sisu oli kirjeldatud üsna ebamääraselt, seega oli õppejõul akadeemiline vabadus kujundada seda igal aastal ringi. Kursuse planeerimisel oli valikus nii WebCT, Moodle, Ning ja Wikispaces.com, millest viimane osutus kõige sobivamaks. Kursuse läbimiseks tuli sooritada kolm suuremat hindelist tööd.

Esiteks tuli pidada blogi, kus dokumenteeritakse oma õpitee. Blogid muutusid üsna kiiresti tudengite oskuste näitamise kohaks ning ühtlasi kujunes detsentraliseeritud vestlus õppijate vahel (mitte keskses foorumis). Teiseks tuli teha koostööd vikiressursside loomisel ja kolmandaks luua digitaalne projekt (video, digitaalne õpijuhis jne).

Õppetöö oli korraldatud nii, et iga nädal toimus kaks nn sünkroonset kohtumist, mis salvestati ja kuhu kutsuti külalisesinejaid. Video ülekandmiseks kasutati ustream.tv-d ja Skype’i. Lisaks kõigi samaaegsele kohtumisele tuli kursusel osaleda teistes tegevustes, mis ei olnud ajaliselt fikseeritud. Need tegevused olid näiteks blogimine, artiklite lugemine ja kommenteerimine, kursuse viki täiendamine jne. Paljud nendest tegevustest ei olnud planeeritud, mis näitas, et suhtlus oli ehtne, dünaamiline ja sujuv. Esimesel iganädalasel kohtumisel olid kohal ainult registreeritud osalejad ning alles siis räägiti sellest, et kursus on avatud ning väliseid osalejaid on vaja personaalse õpivõrgustiku kujunemiseks. Kui varem piirdus õpetaja võrgustik ainult ainekava dokumentidega, kolleegidega, meediaga, prinditud ja digitaalsete ressurssidega ning pere või kogukonnaga, siis võrgustatud õpetaja puhul on kaasatud veel blogid, fotode jagamine, vestlused (chat), vikid, võrgukogukonnad jne.

Couros, A. (2010)

EC&I 831 kursuse raames üritati leida ka definitsioonid sellistele mõistetele nagu personaalne õpikeskkond ja personaalne õpivõrgustik. Arutelu toimus peamiselt Twitteri vahendusel. Lõpuks jõuti konsensusele, et personaalne õpikeskkond tähendab tööriistu, esemeid, protsesse ja füüsilisi ühendusi, mis on vajaliku õppimise juhtimiseks. Siit edasi liikudes jõuti personaalse õpivõrgustiku definitsioonini, millega kaasatakse ka inimestevahelised ühendused ning personaalne õpivõrgustik koosneb personaalsetest õpikeskkondadest.

Couros, A. (2010)

Couros annab ka mõned soovitused personaalse õpivõrgustiku loomiseks. Esiteks tasub sukelduda sotsiaalmeediasse, et õppida tundma selle toimimismehhanisme, et kaasata neid keskkondi oma kursusel. Teiseks tuleb õppida lugema sotsiaalmeediat ja sealt info otsimist. Kolmandaks tasub arendada oma personaalset õpivõrgustikku. Neljandaks tasub tunda oma võrgustikus olevaid ühendusi ning millega nad tegelevad. Viiendaks tuleb arvestada, et personaalsed õpivõrgustikud on õppimisel kesksel kohal. Kui kogukond on rangelt seotud kursusega, siis tavaliselt kogukond sureb loetud päevad pärast kursuse lõppu. Kui kogukond on seotud kollektiivse õppimisega, siis võib koostöö jätkuda ka aastaid pärast kursuse lõppu.

Tuleb nentida, et eriti viimase mõttega olen täielikult nõus. Kogemus on näidanud, et kui kesksel kohal on kursus ise, siis hääbuvad ka inimestevahelised suhted väga kiiresti pärast kursuse lõppu. Sellisel juhul võiks tuua ka paralleeli isemääramisteooriast tuntud välise motivatsiooniga. Palju tõhusam on leida sisemine motivatsioon ehk motivatsioon internaliseerida ja siin mängivad väga olulist rolli õppijate vahel loodud sidemed.

Selle postituse kirjutamise hetkel on EC&I 831 kursuse algusest möödunud 16 aastat ning kuigi paljud tol kursusel kasutatud keskkonnad/teenused on kinni pandud või marginaliseerunud, on osad nendest siiamaani alles. Kindlasti on paranenud kvaliteet ja võimalused ning juurde on tekkinud palju alternatiive, kuid nende toimimispõhimõte on üsna sarnane (kui välja arvata tehisintellekti kaasamine viimasel kahel aastal). Seega on võimalik, et ühel hetkel hakatakse rääkima aastast 2022 kui Web 3.0 algusest.

Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim.), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). AU Press. https://www.aupress.ca/books/120177-emerging-technologies-in-distance-education/